Natuke kriipiv aga üldiselt tundetu tunne on. Mulle ei meeldi, et esmaspäeval selline hull päev on. Võiks juba vaheajale minna. Ma ei taha neid kehasid ka vaatama minna aga ma vist ikka lähen. Aga kõige lahedam on see, et mu issi tuli selle peale, et minna kahekesi Avatari vaatama. Ja mulle meeldib bussiga sõites muusikat kuulata nii kõvasti, et ma ei kuule teisi aga mitte nii kõvasti, et teised ka mu muusikat kuulevad. Nii on lahe teisi jälgida, vaadata ainult nende kehakeelt. Ma ei tahagi teada, millest võõrad inimesed räägivad, ma tahan näha kuidas nad räägivad. See on põnev. Vahel ma teen koolis ka nii, vahel käitub keegi rääkimise asjal nii naljakalt või vehib kätega ja seda on lahe vaadata teadmata, millest ta räägib.
Lähen sõbranna juurde, hea, et ta elab mulle nii lähedal, et ma saan pärast jala, 5 minutiga koju tulla.
No comments:
Post a Comment