Ma koristasin oma kapi ära, mis tähendab, et mul on ikka väga hea tuju. Hajameelsusest valasin kohvi hoopis klaasi sisse.

Jeeeejejeeeee :)

Alguses pidime reedel sõitma Tartusse, aga see muutus ümber. Õnneks oli meil tagavaraplaan, mis osutus nii palju rohkemaks, kui ma algul arvasin. Päeval, kui mul oleks pidanud olema toss väljas, olin ma nagu laetud patarei ja ma naeratasin peaaegu kogu tee koju. Mul läheb peaaegu ideaalselt ja mu sees on nii palju kilkeid, mis ootavad sobivat aega ja kohta. Nüüd ma puhkan ja sean end selleks viimaseks veerandiks koolilainele.

Hommikusöögiks kaks võileiba, keskpäeval Peeter Paanile külla ja pärastlõunal Mulaniga ise tehtud sushit sööma. Hiljem lõbustas meid kreisi keiser Kuzco koos vendade karudega. Hilisõhtul naerutas meid soome keelt kõnelev Lumivalgeke koos seitsme pöialpoisiga ja uinuda saime koos printsessi ja konnaga.

Eile oli meil Johannaga Disney päev koos ise tehtud sushiga. Täna ma käisin ka inimesi nägemas ja kino nautimas nagu üleeilegi. Mis saab homme, seda ma veel ei tea.

Ja ma olen nii rõõmus ja rahul, sest ma alles nüüd oskan olla ja tean. Miks ma varem küll ei taibanud.

Vahetasin plaati. Mu sees on õnnetunne ja mõned kilgatused, mis ma varsti valla päästan.

:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D:D

:(

Vaheaeg, mis tuleb, ei ole mitte kevadvaheaeg, vaid talvevaheaeg nr.2

Pole jõudnud mainida, et ükspäev prismas mind paluti turvaülevaatuseruumi, sest turvakaamerate järgi varastasin ma küünelaki. Kui küsisin, et kas nad mõtlevad seda lakki, mille ma isale ostukärusse panin ja mille eest ta maksab praegu, siis nad vabandasid viisakalt. Andsin andeks neile. See oli veits naljakas ka.

Ema helistab laupäeva päeval: "Noh, oled elus või, millal koju tuled", siis läksingi koju magama ja magasin terve päeva maha.
Tähistaime Raimondi sünnipäeva. Kõik oli ja rohkemgi veel, mis ma algul ootasin. Eesti laulu valimist ma ei näinud, aga pole hullu, sest ma oleksin nagu nii võitja poolt hääletanud :D Vahepeal keeras nii ära, et mind meigiti veits markeriga, punasega ja huuli. Edasi Salvadori ja seal palju tantsu ja piinlikke olukordi ja vahepeal veits väikese pubeka moodi käitumist, nalja ja siis pikk kõndimine Merili poole magama ja siis kahtlane hommik ja siis kõne Raimondile: "Kuule, kas sul eilsest süüa on alles või. Okei, väga hea, me tuleme sinna" Ja siis palju süüa ja kohvi ja siis istumist omaette.

Täna jälle arendasin oma mänguoskusi piljardis. Ja ma juba vaikslt tunnen kevadet ja seda päikesesoojust, aga sinililli pole, või noh neid sillasid. Ma nii tahaks, et keegi tooks neid mulle :D
Ja ma tahan minna seda Alice imedemaal vaatama kinno. Aga ma ei taha üksi minna ja keegi nagu eriti ei taha seda vaatama ka minna.

Koolis oli mul reedel väike murdumine. Ma pole aru saanud kas aja möödudes läheb paremaks või halvemaks, sest mul käib see vaheldumisi.
"On võimatu olla masenduses kui sul on õhupall " winnie puhh . Aga mul ei ole ju õhupalli...

Mul on õrnushoog.
Ma pole rahul.

Täna jalutasin ma koeraga kaks korda järjest isegi.
Varsti on televusseri aeg.

Ma sain naistepäeva puhul isegi ühe lillekese ja mitte oma isalt. Lahe :D
Mul on täna poolsünnipäev ka veel muide. 6 kuud veel.

Üks päev ma vaatasin filmi "My sister's keeper" ja see läks mulle nii hinge, et ma nuuksusin nagu väike plika. Ütlen lühidalt: 11-aastane tüdruk, kes kavandati katseklaasis oma vanemale leukeemiahaigele õele varuosadeks otsustab oma vanemad kohtusse kaevata, et saada ise otsustada oma keha üle ja selle üle, kas olla oma õele doonoriks, kes sureb, kui ei saa ühte neeru. See film ei ole täis hoolimatust, nagu esmapilgul tundub. Tüdruk armastab väga oma haiget õde ja ta tahab saada võitu oma keha üle hoopis muul põhjusel, mis selgub filmi lõpus. Filmis on nii palju erinevaid tundeid, üksteise mõistmatust, pisaraid, aga ka rõõmu. Kaunis.

Kui kell hakkas hommikul juba 12 saama, siis ma mõtlesin, et miks majas nii vaikne on ja miks keegi mind pole üles ajama tulnud. Vaatasin aknast ja autot polnud ka maja ees. Imelik. Teen toa ukse lahti ja "hallooo".
Keegi ei vasta. Teen kõne ja selle peale meenub, et pere läks Soome. Jeeeeejejejejjejjeeeee.

Sigrid jookseb kodus ringi, tantsib ja laulab ja joob üksi kohvi ja vaatab üksi filmi ja sööb jäätist ja siis läheb piljardit mängima.

Nad ostsid soomest nii palju asju, et ema ja õde ei mahtunud autosse ja pidid taksoga tulema. Normaalne :D

Ja nüüd ma olen rohkem kui küll puhanud, et võiks minna kuskile.

Appi, miks ma koguaeg kordan endale et kõik on korras ja et ma olen rõõmus ja õnnelik. Kas ma siis pole või. Olen ju, olen, olen küll. Aaaarghhh.

Täna tekkis korraks kellegi ärakasutamise tunne, aga ta ütles, et ma mõtlen valesti. Ok, midaiganes, mul ükskõik. Ma otsin nagu mingit aseainet, aga ma tean, et ma ei leia ju. Kõigele ja kõigile pole aseainet. Eriti nüüd, kui mul on kindlad nõudmised ja asjad. Ma olen valiv ja nõudlik, ma tean. Aga ma ei ütleks pirtsutaja, see ei kõla ilusti.

Kui ma mõtlesin see nädalavahetus puhata kodus, siis nüüd ma plaanin ainult täna puhata, kui mu telefon just ei helise.:D Appi, ma tahan koguaeg kuhugi minna ja midagi teha. Kardan ilma jääda asjadest. Homme peab hea tulema, peab tulema.
Ma pole veel osasid inimesi nii ammu näinud, näiteks stuudiokaid, oijah, peaks end käsile võtma ja nendega ka naerma minema.

Ma olen rõõmus.

Ma vist tean, mida ma õppima tahan minna. Enne mul polnud õrna aimugi.
Ma olen nii rõõmus, aga koolis ma ei suuda eesti keele tunnis olla (mitte õpetaja pärast, kuigi ta ei sümpatiseeri eriti), käekirjast on juba näha ja see rikub mu tuju veits, aga muidu on hea.

Mida mul ikka peale kooli teha kodus on, ikka kindaid kududa. Msnis ma enam ei istu, telekast pole ka midagi vaadata ja kui lugeda ei viitsi, siis nii ongi. Tegelt ma alustasin neid kindaid juba oktoobris, aga see ei loe, sest ma vahpeal ei kudunud ju. Polnud kunagi varem kindaid kudunud, aga väikese vanaema juhendamisega sain hakkama ja täitsa ise. Jejejejejeeee, päris uhke olen ka, kiitust palun :D

Vanaema on mul üldse väga tore. Ma käin ilusti iga kolmapäev tal ja vanaisal külas, söön seal seda head toitu ja need kaneelisaiad, mm. Igastahes :D
Vanaisa: "Kuule, ma panen nüüd sind sinna arvutikursustele kirja!"
Vanaema: "Ei pane, mul ei ole ju mälu!"
Vanaisa: "Ah, mis sa jamad. Arvutil on mälu 50 giga"

Ja siis veel seda ka, et ma täna peeglist vaatasin, et ma olen täitsa teist nägu, kui enne olin.

Et oleks aimu, millist muusikat mulle viimasel ajal kõrva tuleb.

Ma sõin nii nii palju ananassi, et mu keel valutab, aiai. Ma ikka veel kirjutan arvuti taga kahe nimetissõrmega.

-Kui minu teised pereliikmed söövad tavaliste nugade ja kahvlitega, siis mina söön alati pidulikega.
-Koer ei tohi diivanil käia, aga kui kedagi kodus pole, siis ma luban tal enda kõrvale tulla.
-Mul on laua peal väike peegel, mille ees ma eputan.
-Vahel ma laulan ja tantsin oma toas segast moodi.
-Mulle maitseb tomatimahl rohke soola ja pipraga.
-Kardan ainult suuri ämbike, kuid naudin hirmutunnet, mis tekib üksi väikestel pimedatel tänavatel kõndides.
-Ma ei ole kunagi sokki kudunud.
-Mulle ei meeldi sõna "leotis".
-Ma laenutan raamatuid ja viin need tagasi ilma lugemata kui tähtaeg käes ja laenutan uued raamatud.
-Olen kuu aega kuulanud playlisti, kus on ainult 36 lugu.