Ma olen alati hinnanud und ja ma pole peaaegu kunagi nõus tegema midagi igavat või mõttetut une ajast. Mulle meeldib magada nii kaua kuni uni ise ära läheb. Aga nüüd, vaheajal panen ma omale kümneks kella tirisema. Ma ei taha oma puhkepäevi ju maha magada. Tõusta on palju kergem, kui koolipäevadel, kuigi ma ei saa oluliselt kauem magada. Kergem on tõusta, sest mul pole kuhugile kiiret, ma saan kõike omas tempos teha. Mu ettevõtmised sel vaheajal on nii spontaansed. Ma ei oska üldse ette öelda kus ma teisipäeval olla võiksin.
Täna ma kelgutasin.
Eat dessert first
No comments:
Post a Comment