Eat dessert first
Sunday, 6 December 2009
Ma ei saa aru, kuidas keegi saab mind nii hästi tunda. Isegi paremini, kui ma end ise tunnen. Pelgalt ühest keeruga lausest või küsimusest loeb ta kõik välja, mida ma mõtlen või miks ma midagi küsin. See on korraga hea ja halb. Halb sellepärast, et mul on nüüd tunne, et ta teab mind pisavalt ja sellepärast ma ei huvita teda enam. Minus pole midagi saladuslikku enam ju, pole midagi avastada. Aga hea on see sellepärast, et mul on tunne, et keegi saab minust täielikult aru. Võib-olla küll ei mõtle sama moodi, aga saab aru mida mina mõtlen. ohh, nutt tuleb peale.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment