Ma teen vahel valesid otsuseid ja need on tavaliselt üsna suure kaaluga. Ma mõtlen, et kas on võimalik, et mõne asja jaoks ei olegi olemas õiget ajastust. No kindlasti on võimalik, aga ma mõtlen asja puhul, millega ei tohiks nii olla.

Miski muutis mind nii palju seest poolt, et ma ei saa otsustada, mis väljaspool toimub. Ma nii tahaks ja mulle üldse ei meeldi, et ma ei oma kontrolli praegu. Kontroll hakkab küll tagasi tulema koos roosade prillidega, aga ma olen ikka poolik.

Ma ei kurvastanud, et mu mp3 sai poole päeva pealt tühjaks, sest bussiga koju sõites, mis lõhnas viiruki järgi, lasi bussijuht üle bussi mingit oma muusikat. Sealt tuli enamjaolt klassikalist muusikat, aga mulle meeldis, et kui ma bussi läksin, siis hakkas lugu Pinocchio multikast.

Mul on läinud kõik oodatust paremini, aga ma pole siiski päris rahul või maailma õnnnelik, sest ma olen veel rohkem segaduses ja ma ei suuda oma keerulisi mõtteid ilusti korda sättida. Mul pole õrna aimugi, mida ma pean tegema, et kõik läheks veel paremaks kui on. Ma olen nagu mingis punktis, kust ma ei saa edasi liikuda, sest takistus on ees. See takistus on aga nagu midagi pehmet, millest saaks läbi minna, kui mul oleks salasõna teada.

Ma olen veits rahutu.