Pole vahet mis tablette ma neelan, sest ma ju neelan nagunii (Ei hakka rääkima miks. Kes teab, see teab). Tõesti pole vahet, ma olen neid nii kaua neelanud kui mäletan ja ma isegi ei kujuta ette mitu peotäit. Hiljuti lõpetasin rohtude söömise omavoliliselt. Tunnen muutust, keha on valus. Ma ei lõpetanud selle pärast, et ma mõtlen, et ma võtan keemiat sisse või neelates tuli blokk ette. Ei, ma lihtsalt ei viitsi, ei taha ja mulle ei meeldi. Ma ei saa terveks, ei saa ju.
Ma tahan elevandiga sõitma minna ja ma tahan minna hüppenööriga randa jooksma. Ma tahan, et oleks juba aprill ja ma saaksin külmas õhus nautida soojasid päikesekiiri. Vahel ma tahan, et mul oleks kass, aga ainult vahel.
Keegi küsis, et mis hinded ma sain 9. klassi lõpueksamid. Kui vastasin, et viied, siis sain küsimuse, et mis ma nendega nüüd peale hakkan. Ma tõesti ei tea, miks ma üldse nende nimel nii palju vaeva nägin. Ma tõesti õppisin, aga miks nii palju. Tahtsin vist endale midagi tõestada. Peaks jälle võtma sihi, kuhu püüelda, sest praegu on selline tunne, et kõik läheb tühja.
No comments:
Post a Comment