Kell hakkas saama 11 õhtul ja aknast välja vaadates tahtsin kohe õue minna. Mis sest, et mul olid ööriided juba seljas, ma vahetasin end soojemalt riidesse ja kobisin õue. Tänavad olid paksult lund täis ja läbi lume pidi ainult sumama. Autosid nägin ainult paar või kolm ja inimesed, kes vastu tulid olid koertega. Ma oleksin võinud oma kutsu ka kaasa võtta aga ma ei tea miks ma sellele varem ei mõelnud. Ma tavaliselt ei käi niimoodi öösiti üksi jalutamas aga täna ma nii tahtsin. Lumi oli nii ilus, soe ja pehme. Hommikul kindlasti keegi imestab, et kuidas tema aia taha, poole meetri sügavusse lumme sai lumeingel öösel tekkida. Koju jõudes olin ma lume poolt ära värvitud, ma olin ise nagu üks lumeingel. Mulle meeldib see, mu suhteliselt uus kodukant, siin on hea, eemal sellest linnakärast. Nõmmel oleks ka hea olnud. Ma jalutasin mööda paksult lund täis teed, vaatasin laternate valguses langevaid täiuslikke lumehelbeid ja püüdsin neid oma ripsmetesse, hüppasin kõige ilusamatesse lumekuhjadesse ja nautisin inimtühje tänavaid. Oleks ka saanud täiuslikum olla.
No comments:
Post a Comment