Jaa, see raamat lõppes õnnelikult ja ma olin selle üle väga õnnelik. Seitsmes raamat, mis ma see aasta lugesin polnud nii hea, aga ma lugesin selle siiski läbi. Selles raamatus armastab mees naist palavalt, aga sellest ei piisa, et naine tema vastu sama tunneks ja mees ei mõista seda. See on täiesti arusaadav, et alati ei leia vastuarmastust, aga kui ise kedagi armastada, siis vist ei saagi aru kuidas on võimalik, et see inimene sind vastu ei armasta.
Mitmeid kordi on mul juhtunud nii, et ma lihtsalt otsustan: "Vot sellesse tüüpi ma pean armuma, ta on ju ideaalne". Okei, võibolla mitte ideaalne, aga midagi sinnapoole. Kõik head omadused ja kiiksud tunduvad esmapilgul olemas olevat. Mõne aja pärast sa enam ei tea, kas sa oled armunud või nii väga tahad olla temasse armunud. Pärast alles mõistad, et see oli vaid soovkujutelm või täiuslikkuse illusioon, mille tulemus on see, et sa teed endale või kellelegi teisele haiget. Ma proovin seda mitte korrata.
Mis siis, kui sa ei saa olla omaenda õnne sepp?
Eat dessert first
No comments:
Post a Comment