Ma olen kaks korda elus viinud jõulude ajal poisile või siis noormehele piparkooke. Esimene kord oli see kuskil 2. klassis ja see poiss meeldis mulle nii väga. Vastutasuks kinkis ta mulle oma ema vana ja kulunud sõrmuse, millel oli kivi ära tulnud. Teine kord oli millalgi gümnaasiumis. Ma ei ole väga küpsetaja, aga piparkookide tegemine kellelegi tundub hea viis avaldada nö armastust. Lähiajal ma küll piparkooke tegema ei hakka, aga võibolla midagi muud.
Varsti hakkavad sillad õitsema ja mul on nii kahju, et neid minu hoovis ei ole. Need on mu lemmikud lilled, mis sest, et osad peavad naid umbrohuks.
No comments:
Post a Comment