Eat dessert first

Mul on viimasel ajal eriti põnev elu. Ma käin kohtades, kus varem pole käinud ja teen ulakusi.
Eile tuli mul 16-aastane sugulane külla ja mul keelati teda öösel linna vedada, sest ta on alaealine ikkagi ju. Mõtlesime siis, et tühja kah passime minu pool. Kell kolm öösel ma ajasin ta üles ja ütlesin, et lähme nüüd sinna peole kuhu meid kutsuti. Me panime end siis riidesse ja läksime majast hiilides välja nii et uksed paukusid (mu isa oli all korrusele telekat vaadates magama jäänud), aga keegi ei kuulnud. Tellisime siis takso ja panime Koplisse. Alguses nagu ei saanud vedama, aga lõpus, kui pidime hakkama tagasi tulema, et meie puudumist ei märgataks, oli juba piisavalt lõbus. Kell 6 jõudsime koju tagasi, enne seda käisime ka McDrive'ist läbi. Hommikul ema ütles, et öösel sadas palju, kas me ka kuulsime. Vastasin, et jah. See oli nii korda läinud reis ja miline adrenaliinilaks.

Mul on täpselt kuu aja pärast sünnipäev. Ma olen nädala ajaga kolm korda kinos käinud ja veel rohkem rämpstoitu söönud. Homsest tuleb mul jälle neli päeva lapsi hoida, mis on päris väsitav, aga ikkagi tore ja mul on taskuraha ka veits vaja. Seda ka, et reedel käisin ma jälle ühes pubis. Need korrad on alati nii naljakad.

Mõnna, aga väike igatsus on peal. Homme loodetavasti läheb üle. Jejeje.