Eat dessert first

Kui mul algul ei olnud üldse mingit tantsu, massi ja üldse mingit pidutsemise tuju, siis lõpuks kui tuju tekkis, läks küll asi veidi käest ära. Salvadori me ei jõudnudki, aga see eest sain ma näha õpetaja Vaksa, kes oli meigitud ja puha, jah esta õpsi. Aga miks ma teda nägin, miks ta mind nägi ja miks ta üldse oli seal!!! Kõrtsis. Ma ei oska öelda kumb on parem, kas purjus omavanustega laheda muusika järgi hüpata või purjus kahekümneaastastega jaanipäevalaule laulda ja kaa samamoodi tantsida ja naerda ja uusi tuttavaid saada ja nii edasi. Need kaks on nii erinevad, aga ma tahan ikkagi neid mõlemaid.
Kui hommik tuli, siis oli kah päris vahva. Istuda kahekesi köögi laua taga, süüa viinerit ja juua palju-palju kohvi ja kuulata neid seiklusjutte eelnevast õhtust ja naerda hääl-ära häälega ja lugeda kaotatud asju üle ja nii edasi. Ulme oli jälle.

Ja mul on üks kinnas ja mul on ainult üks lääts.

Kõige kõigem küsimus mulle oli, et kas mul lapsi on.
Ma kulutasin pool oma märtsikuu rahast enne märtsi algust ära ja ma ei taha nii.
Järgmine nädalavahetus säästan end ja raha.