Kellukese klaas käes ja tekk ümber vaatasin diivanilt üht multikat, või filmi, ei, ikkagi multikat. Ma ei tea kuidas seda nimetatakse. See ei mõjunud mulle nii nagu ma lootsin, pigem vastupidi ja ma ei tea kas mu ootused selle suhtes olid liiga kõrged, et ma sellest väga vaimustusse ei sattunud või ma lihtsalt ei saanud sellest aru. Ma vist tõesti ei saanud sellest aru, sest mõtted läksid pidevalt rändama ja ma ei saanud niisama kah pooltest asjadest aru, aga pole hullu, ma vaatan seda veel mõned korrad. See meenutas mulle üht telekamängu mis meil kodus kunagi oli. Seal sai poksida ja need inimesed nägid samasugused välja.
Iga mõne päeva tagant valan ma omale klaasi ploomimahla, lootes, et see on mulle vahepeal maitsema hakanud, aga ei. Mulle ei maitse ikka veel ploomimahl.
No comments:
Post a Comment