Tuesday, 6 December 2011

Kas ongi nii, et mõne aja pärast pole sa enam kindel neis asjades, mida sa tahtsid. Kas kogu aeg tahtmised muutuvad?

Mina armastan ja Mind armastatakse. Ma olen üleni õnnelik, aga midagi on nagu puudu.

Ma ei ole siia ammu kirjutanud mitte sellepärast, et ma oleksin olnud masenduses või õnnetu, aga mul pole lihtsalt aega olnud. Tegelt mul on küll aega. Ma vaatan iga õhtu sarju järjest läbi. Isegi filme pole aega vaadata.
Aga ma ei taha ju kirjutada siia asju, mis muutuvad või millest ma mõne aja pärast sama moodi ei arva. Või ma peaksingi just kirjutama.
Miks ma ei võiks end täielikuna tunda lõpuks. Ilmselt see lõpp on veel kaugel. See täiuslik lõpp, kust kõik tegelikult alles algab. See kõik, mis mu rahulolevaks teeb. Ma ei mõtle kooli minemist või kodust välja kolimist, ma mõtlen seda tunnet. Ma ei oskagi päris täpselt seletada seda. Ma ootan midagi, täielikku rahulolu. Ja ma olen ju täiesti kannatamatu inimene. Võimalik, et ma lihtsalt peksan segast. :D

Halvasti pole midagi ja kõik on hästi. Nii ongi ja see on ka kõik. Tsau pakaa

No comments:

Post a Comment