Sunday, 7 November 2010

Ma ei tea. Ma lähen nii ruttu kurjaks, aga ma üldse ei taha. Hullult tore on alati nädalavahetustel kuskil käia, aga kodust välja saada on raske. Nagu peaks minema kuskile, kuhu ei taha. Veel tahan ma hullult magada koguaeg ja isegi kui ma magan, siis väsimus ikka ei lähe ära.
Tõesti tore, kui mu isa tahab mind koguaeg autoga sõitma õpetada, aga mida rohkem ta sellega peale käib, seda vähem ma seda tahan. Mu oskamatus ka muserdab mind.

Mul on täielik viitsimatus peal, aga samal ajal tahaks ma koguaeg endale tegevust otsida. Ebaloogiline.

Äkki ma olen peast soe.

No comments:

Post a Comment