Ma ei kurvastanud, et mu mp3 sai poole päeva pealt tühjaks, sest bussiga koju sõites, mis lõhnas viiruki järgi, lasi bussijuht üle bussi mingit oma muusikat. Sealt tuli enamjaolt klassikalist muusikat, aga mulle meeldis, et kui ma bussi läksin, siis hakkas lugu Pinocchio multikast.
Mul on läinud kõik oodatust paremini, aga ma pole siiski päris rahul või maailma õnnnelik, sest ma olen veel rohkem segaduses ja ma ei suuda oma keerulisi mõtteid ilusti korda sättida. Mul pole õrna aimugi, mida ma pean tegema, et kõik läheks veel paremaks kui on. Ma olen nagu mingis punktis, kust ma ei saa edasi liikuda, sest takistus on ees. See takistus on aga nagu midagi pehmet, millest saaks läbi minna, kui mul oleks salasõna teada.
Ma olen veits rahutu.
Eat dessert first
No comments:
Post a Comment