Eat dessert first

Appi, miks ma koguaeg kordan endale et kõik on korras ja et ma olen rõõmus ja õnnelik. Kas ma siis pole või. Olen ju, olen, olen küll. Aaaarghhh.

Täna tekkis korraks kellegi ärakasutamise tunne, aga ta ütles, et ma mõtlen valesti. Ok, midaiganes, mul ükskõik. Ma otsin nagu mingit aseainet, aga ma tean, et ma ei leia ju. Kõigele ja kõigile pole aseainet. Eriti nüüd, kui mul on kindlad nõudmised ja asjad. Ma olen valiv ja nõudlik, ma tean. Aga ma ei ütleks pirtsutaja, see ei kõla ilusti.

Kui ma mõtlesin see nädalavahetus puhata kodus, siis nüüd ma plaanin ainult täna puhata, kui mu telefon just ei helise.:D Appi, ma tahan koguaeg kuhugi minna ja midagi teha. Kardan ilma jääda asjadest. Homme peab hea tulema, peab tulema.
Ma pole veel osasid inimesi nii ammu näinud, näiteks stuudiokaid, oijah, peaks end käsile võtma ja nendega ka naerma minema.

Ma olen rõõmus.